Juhised mänguametnikele pealtvaatajate sobimatu käitumise korral noorte – ja
harrastusjalgpallis
Sobimatu käitumine on näiteks diskrimineeriv käitumine, füüsiline vägivald või vägivallaga
ähvardamine, vaimne/emotsionaalne vägivald, ropendamine jms. Sobimatu käitumise puhul ei
ole oluline, kas see toimub vastasvõistkonna, oma võistkonna, teiste pealtva atajate või
kohtuniku suunas. Erilist tähelepanu tuleb pöörata alaealiste vastu suunatud sobimatule
käitumisele.
Noorte- ja harrastusjalgpall on võistluskeskkond, mis peab jääma turvaliseks ja toetama kõiki
osalejaid. Sobimatu käitumine mõjutab negatiivselt osalejaid ja jalgpallikultuuri ning annab halba
eeskuju. Eesti Jalgpalli Liidu poolt määratud mänguametnike, ke lleks on noorte – ja
harrastusjalgpallis enamasti kohtunikud, roll on tagada lisaks mängureeglite ja -juhendite
jõustamisele ka üldise sportliku ja ausa mängu vaimu hoidmine mängul.
Eesti Jalgpalli Liit toetab mänguametnikke kõigis mängu läbiviimisel tehtavates otsustes,
sealhulgas hilisemates distsiplinaarküsimustes.
Oluline on meeles pidada, et kuigi jalgpallireeglite jõustamine on mänguametnike ülesanne, ei
vastuta nemad mängul toimuva eest. Oma rollis on vastutus nii mängijatel, treeneritel, klubide
ametnikel kui ka pealtvaatajatel. Seejuures on eriti oluline rõhut ada, et noortejalgpallis on
sportliku õhkkonna hoidmisel väga suur roll kõikidel mängul viibivatel täiskasvanutel.
Lisaks mängureeglites ja -juhendites sätestatule tuleb mänguametnikel järgida järgmiseid
tegevusi.
Peale mündiviset ja enne avavilet suundub kohtunik tehnilisse alasse, surub mõlema võistkonna
treeneri (treeneri puudumisel võistkonna esindaja või kapteni) kätt, soovib sportlikku mängu ning
tuletab meelde, et nemad vastutavad lisaks enda võistkonnale ka oma poolehoidjate käitumise
eest tribüünidel ja mänguväljaku vahetus läheduses.
Kolm sammu pealtvaatajate ja/või võistkondade sobimatu käitumise korral.
1. Suhtlemine võistkondade esindajatega
Kui kohtunik märkab või saab teavet pealtvaatajate ja/või võistkondade sobimatu käitumise
kohta (näiteks solvavad hüüded, ähvardused, pidev kohtunike või vastasvõistkonna mõnitamine,
mängu häirimine või muu sobimatu käitumine), suhtleb ta järgmisel mänguse isakul võistkondade
esindajatega.
Kohtunik selgitab olukorda ning nõuab, et võistkonnad võtaksid tarvitusele meetmed
pealtvaatajate ja/või võistkondade käitumise parandamiseks. Juhul kui rikkujaid ei ole võimalik
identifitseerida, vastutab pealtvaatajatele info edastamise eest kodumängu ko rraldav võistkond.
Mängu jätkatakse pärast seda, kui treenereid või võistkondade esindajaid on teavitatud ning
neile on antud võimalus olukord lahendada.
2. Mängu ajutine katkestamine
Kui mängu läbiviimist takistav sobimatu tegevus pärast mängu jätkumist ei lõpe või kordub, peab
kohtunik mängu ajutiselt katkestama 5 – 10 minutiks.
Võistkonnad suunatakse tehnilistesse aladesse ning kohtunik teavitab võistkondade esindajaid,
et mängu jätkumine sõltub sobimatu käitumise lõppemisest.
Katkestuse ajal tuleb teha kõik mõistlikud jõupingutused olukorra lahendamiseks.
3. Mängu lõplik katkestamine
Kui sobimatu käitumine jätkub ka pärast mängu taasalustamist või kui kohtuniku hinnangul ei ole
võimalik tagada mängu turvalist ja normaalset jätkumist, katkestab kohtunik mängu lõplikult.
Pärast mängu märgib kohtunik protokolli intsidentidesse olukorra kirjelduse ja koostab
üksikasjaliku raporti, milles kirjeldab:
o sobimatu käitumise olemust;
o rakendatud meetmeid;
o mängu peatamise ja katkestamise asjaolusid;
o osapoolte tegevust olukorra lahendamisel.
Mängu tulemuse, võimalike sanktsioonide ning vastutuse mängu katkestamise eest määrab
pädev distsiplinaarorgan kohtuniku raporti ja muude tõendite alusel.